Autorid ja toimetajad
on sotsiaaltervishoiu professor Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis, Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi (ERSI) juhatuse liige ning Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni (VATEK) nõukogu liige. Tema uurimistöö põhisuunad keskenduvad vaimse tervise ja heaolu sotsiaalsetele mõjuteguritele, suitsiidikäitumise ennetusele rahvatervishoiu perspektiivist ning vaimset tervist toetavate ennetusprogrammide hindamisele.
on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi tervisedenduse kaasprofessor, kellel on pikaajaline teadus- ja õpetamistöö kogemus rahvatervishoiu valdkonnas. Tema peamised uurimisvaldkonnad on riskikäitumise epidemioloogia ning tõenduspõhised ennetustegevused nii tehisintellekti ja personaalmeditsiini kui ka uudseid tehnoloogilisi lähenemisi kasutades.
on Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika kaasprofessor. Rahvusvahelise laste heaolu-uuringute võrgustiku (ISCI) juhtkomitee liikmena ja Children’s Worlds (ISCWeB) töörühma juhina Eestis keskendub ta laste subjektiivse heaolu mõtestamisele ja tulemuste sotsiaalsele vahendamisele. Eesti haridusvisiooni 2035 sidususe töörühmas panustas ta õpilaste ja õpetajate suhetepõhise heaolu väärtustamisse õpiedu kõrval.
on sotsiaalmeedia uurija ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor. Tema sulest on ilmunud mitu raamatut sotsiaalmeedia kasutuse ja kultuuride kohta. Katrin on lõpetamas veebipõhisele poliitilisele osalusele ja Põhjamaade seksuaalkultuuride platvormistumisele keskenduvaid uurimisprojekte ning alustamas uut projekti usalduse kohta digitaalses visuaalses suhtluses.
töötab Tallinna Tehnikaülikooli rohepöörde prorektorina ja Tallinna Ülikooli vanemteadurina. Peamised uurimisvaldkonnad on seotud elukeskkonna planeerimisküsimustega, mille keskmes on inimene. Helen oli inimarengu aruande 2019/2020 peatoimetaja. Varem on ta töötanud keskkonnakorralduse professorina ning Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu prorektorina. 2022. aastal ilmus tema kaastoimetamisel Springeri kirjastuses kogumik „Whose Green City?“..
on teadur Eesti demograafia keskuses, Tallinna Ülikoolis, Soome rahvastikuinstituudis ja Turu Ülikoolis. Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse teadurina on tema peamised uurimisteemad Eesti rahvastikku iseloomustavad protsessid, nagu rahvastiku vananemine, kooseluvormides ja põlvkondadevahelistes suhetes toimuv, aga ka tervis ning välispäritolu rahvastiku demograafiline areng.
on Tartu Ülikoolist magistrikraad geograafias ja Turu Ülikoolist doktorikraad sotsiaalteadustes. Ta töötab Tartu Ülikoolis sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessorina. Peamised uurimissuunad on seotud täiskasvanute heaolu, rahvastiku ja rahvastikupoliitika teemadega. Ta oli ligi 20 aastat Euroopa sotsiaaluuringu koordinaator Eestis ning on enam kui 200 teaduspublikatsiooni autor.
on kliiniline psühholoog-psühhoterapeut ja psühholoogia kaasprofessor Tartu Ülikoolis. Oma teadustöös keskendub ta geenide ja keskkonna koosmõjude hindamisele psüühikahäirete kujunemisel, söömishäirete alusmehhanismide selgitamisele, isiksuseomaduste ja emotsiooni regulatsiooni raskuste rollile psühhopatoloogias. Ta tegeleb vaimse tervise hindamise mõõtevahendite väljatöötamise ja kohandamisega, juhib kliiniliste psühholoogide väljaõpet ja osaleb aktiivselt erialaliitude töös.
on Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Tallinna Ülikooli vanemteadur. Ta on avaldanud teadusartikleid sotsialismijärgse fragmenteerumise ja ilmajätu seostest arenguprojektide, pärandkultuuri institutsionaliseerimise, rände ning keskkonnaprotestidega. Praegu käsil olev uurimisteema on kliimasotsiaalsuste kujunemine ning keskkonnakriisi ja tulevikuga seotud ilmajätud. Aet on koostanud esimese Eesti antropoloogiaõpiku ja käsitlenud sotsiaalteaduslikke ja keskkonnateemasid Eesti meedias.
on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis empiirilise sotsioloogia kaasprofessor. Tema peamised uurimishuvid seonduvad ühel või teisel viisil noorteuuringutega. Tema peamised uurimisteemad on laste- ja noorteosalus, heaolu ja haavatavus, sotsiaalne kapital ja väärtused. Praegu keskendub tema uurimistöö peamiselt laste ja noorte haavatavusele. Alates 2018. aastast on ta olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president.
on linnade uurija, kes hetkel juhib ruumilise poliitika ja analüüsi valdkonda Rahandusministeeriumis. Ta on pikalt töötanud Aalto Ülikoolis teadurina ja Tallinna Tehnikaülikoolis maastikuarhitektuuri õppekavade juhina. Tema uurimistöö keskendub prognooside ja stsenaariumide kasutusvõimalustele planeerimisel ja tulevikuvisioonide koostamisel. Süvitsi on ta uurinud uute tehnoloogiate mõju linnakeskkonnale, liikuvust ning elukeskkonna tühjenemist.
Liina Haring on alates 2005. aastast töötanud Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinikus psühhiaatrina ning alates 2019. aastast Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi psühhiaatriakliinikus psühhiaatria vanemteaduri ja seejärel kaasprofessorina. Peamised uurimisvaldkonnad on skisofreeniaspektri häirete ja häire raviga seotud metaboolsete ja põletikumarkerite profiilide kirjeldamine ning vaimsete häiretega kaasnevate käitumise eripärade hindamine ja hindamisvõimaluste avardamine.
on Helsingi Ülikooli ning Soome Tervise ja Heaolu Instituudi (THL) külalisteadlane (alates 2021), Tallinna Tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor (alates 2014), Horizon 2020 projektide „Institutions for Knowledge Intensive Development“ (2017–2021) ja „Individual Behaviour and Economic Performance“ (2020–2023) juht. Tema uurimisteemad on majanduskäitumise institutsionaalne kontekst, töökorraldus ja vaimne tervis.
on Tartu Ülikooli sotsioloogia professor. Tema uurimishuvid on seotud põlvkondade, sotsialiseerumise, hariduse, väärtuste, meedia- ja ajakasutuse ning ühiskondlike muutuste, sealhulgas meediastumise ja andmestumisega. Praegu keskendub ta rahvusvahelistes projektides laste ja noorte digipädevusele ning eri põlvkondade internetikasutusele, olles ka teadlasvõrgustiku EU Kids Online aktiivne liige ja Eesti töörühma juht.
on analüütik Eesti Rakendusuuringute Keskuses Centar ja nooremteadur Tartu Ülikooli majanduse modelleerimise õppetoolis. Samal ajal on ta omandamas doktorikraadi Tartu Ülikoolis majandusteaduse erialal. Tema peamised uurimisteemad on regionaalsed tööturud ja sisserändajate kohanemine sihtriigi tööturul.
töötab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis lektorina. Tal on doktorikraad sotsioloogias Tartu Ülikoolist. Teda huvitavad uurimisvaldkonnad on ebavõrdsus tööturul, sooline ebavõrdsus, ebavõrdsus tervises ja ligipääsus tervishoiule. Ave õpetab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis aineid, mis on seotud andmeanalüüsi ja sotsiaalse stratifikatsiooniga.
on Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor, kelle peamiseks uurimisalaks on inimese eeltähelepanuline informatsioonitöötlus ja selle sõltuvus erinevatest tingimustest ja seisunditest. Viimastel aastatel tegeleb ka keskkonna ja vaimse tervisega teemaga ning on alates 2020 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna eetikanõustaja.
töötab Tartu Ülikoolis genoomika instituudis psühhiaatrilise geneetika teadurina. Tema peamisteks uurimisteemadeks praegu on psühhiaatriliste haiguste soodumuse ja Covid-19 põdemise raskusastme vahelised seosed ning psühhiaatriliste ja kardiovaskulaarsete haiguste komorbiidsuse geneetiline taust.
on Tartu Ülikooli genoomika instituudi neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor ning psühhiaatrilise genoomika uurimisrühma juht. Tema uurimisrühm keskendub peamiselt vaimse tervise probleemide geneetiliste ja keskkondlike riskitegurite ning psühhiaatriliste ja somaatiliste haiguste koosesinemise põhjuste uurimisele, kasutades mitmesuguseid geneetilise epidemioloogia meetodeid.
on Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur ja Södertörni Ülikooli (Stockholm, Rootsi) rahvatervishoiu kaasprofessor. Tema peamised uurimisvaldkonnad on terviseuuringud, rahvatervishoid ja sotsiaalepidemioloogia. Ta on uurinud rahvastiku tervise elukäigupõhiseid sotsiaal-majanduslikke ja psühhosotsiaalseid riskitegureid, tervise ebavõrdsust, samuti ühiskondlike muutuste mõju tervisele. Ta on avaldanud ligi 100 rahvusvaheliselt eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni.
töötab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis meediauuringute kaasprofessorina ning tema laiem uurijahuvi on suunatud digiplatvormidel toimuvale kommunikatsioonile ja digikultuurile, teisisõnu sellele, kuidas inimesed veebis, eelkõige sotsiaalmeedias, käituvad, infot vahetavad, tähelepanu koondavad jne. Uurijarolli kõrval on Maria hinnatud ja loovaid lähenemisi väärtustav õppejõud, kes on pälvinud ka aasta õpetaja kõrghariduspreemia.
töötab Tallinna Ülikoolis psühhosotsiaalse töö dotsendina. Varem on ta töötanud teaduri ja õppejõuna Suurbritannia ning Austraalia ülikoolides. Tema uurimistöö keskendub psühhosotsiaalsele arengule täiskasvanueas seoses elutee üleminekutega, ennekõike töö- ja pereelu ühildamise ning rände kontekstis. Psühholoogina töötab Mariann laste ja peredega.
on sotsiaalse heaolu uuringute teadur Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis, kus ta annab ainekursusi „Heaolu ja selle mõõtmine“ ning „Sotsiaalse heaolu käsitlused“. Ta tegeleb muu hulgas järgmiste teadustöö teemadega: sotsiaalsete indikaatorite loomine, riikide võrdlusuuringud, elukvaliteedi, õnnelikkuse ja heaolu uuringud, vaimne tervis, laste heaolu ja haavatavus, isikutevaheline suhtekvaliteet ja vägivald.
on Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni nooremteadur. Tema uurimistöö on seotud vanemluse ja lapsepõlve meediastumisega, eelkõige perekonnas kasutatavate jälgimistehnoloogiatega. Marit osaleb ka kahes Horizon 2020 projektis („Youth Skills“ ja „Children Online: Research and Evidence“) ning on EU Kids Online võrgustiku liige.
on Tervise Arengu Instituudi teadussekretär ja juhtivteadur. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on rahvatervishoid, kitsamalt toitumine ja sellega seotud terviseriskid. Meditsiinihariduse sai ta Tartu Ülikoolis, magistrantuuri ja doktorantuuriga jätkas Norras Bergeni Ülikoolis ning seejärel töötas külalisteadlasena Oxfordi Ülikoolis ja Oslo Ülikoolis. Tervise Arengu Instituudis töötab ta alates 2009. aastast.
on Tervise Arengu Instituudi teadur. Tema uurimisteemad on aastakümnetega laienenud eelkooliealiste ja noorte kehalisest arengust ja õpetamisest kehalise võimekuse ja rahvastiku terviseuuringute metoodikate uurimiseni. Ta on osalenud eksperdina liikumisega seotud õppekavade, noorte tervisekäitumise, kehalise aktiivsuse projektides. Alates 2018. aastast on Leila koolinoorte tervisekäitumise uuringu HBSC uuringujuht Eestis.
on Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor ning Umeå ülikooli külalisteadur. Tema peamine uurimisvaldkond on väliskeskkonna mõju inimeste tervisele. Selle raames on ta keskendunud välis- ja siseõhusaastele, äärmuslikele ilmaoludele ja kliimamuutustele, mürale ning põlevkivisektori tervisemõjudele. Ta on juhtinud arvukaid teadus- või rakendusuuringuid, millel on olnud oluline mõju keskkonna tervisemõjude teadvustamisele ühiskonnas.
on kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis. Tema uurimisvaldkonnad on sotsiaalne ja piirkondlik ebavõrdsus keskkonna tervisemõjudes ning sotsiotehniliste süsteemide jätkusuutlik areng. Ta on olnud Eesti-poolne koordinaator mitmes kriisihaavatavusega seotud rahvusvahelises projektis ning teinud eksperimentaalarendusi ametkondadele. Ta on olnud järeldoktorantuuris Umeå ülikooli keskkonna- ja tervisepsühholoogia uurimisrühmas.
töötab Tervise Arengu Instituudi teaduskeskuses analüütikuna. Ta on omandanud Tartu Ülikoolis loodusteaduste magistrikraadi bioloogiaõpetajana ja osalenud mitmes rahvatervishoiu, üldhariduse ja haridustehnoloogia alases uuringus. Hetkel on ta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) põhitäitja.
on ligi kümme aastat tegutsenud Peaasi.ee tiimi liikmena, viies läbi vaimse tervise uurimusi ja koolitusi. Tal on magistrikraad semiootikas ja kultuuriteoorias ning hetkel jätkab ta akadeemilisi püüdlusi Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorandi ja nooremteadurina, keskendudes inimeste hoiakutele vaimse tervise, psüühikahäirete ning abiotsimise suhtes.
on Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi vanemlektor ja personalijuhtimise õppekava juht. Tema õpetamisvaldkonnaks on töö- ja organisatsioonipsühholoogia. Tema uurimisteemad on seotud töökeskkonna kvaliteedi, töötajate vaimse tervise hoidmise ja juhtimise/eestvedamise kvaliteediga. Ta on Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Liidu liige ja 2019. aastast ka COPSOQ rahvusvahelise võrgustiku liige.
on atesteeritud kliiniline neuropsühholoog ja psühholoogiadoktor. Suure osa oma erialasest elust on ta olnud hõivatud kliinilise tööga. Samuti on ta tegelenud akadeemiliste uuringute ning teadus-arendustegevusega nii avalikus kui ka erasektoris. Tema erialahuvid on vanemaealiste vaimne tervis ja heaolu, kognitiivsed häired, psüühikahäirete raviresistentsus ning mitteinvasiivne ajustimulatsioon.
on Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor ja õppevaldkonna juht. Tal on doktorikraad Euroopa Ülikool-Instituudist ja magistrikraad Oxfordi Ülikoolist. Tema peamised uurimissuunad on sotsiaalne ebavõrdsus, ajakasutusuuringud, tervise ja majandusliku käitumise seosed, haridus, laste ja noorte heaolu, avaliku sektori ökonoomika, majanduspoliitika.
töötab Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna vanemteadurina. Tema sotsiaal-epidemioloogia valdkonna teadustöö põhisuund keskendub tervisemõjurite ja tervisetulemite seostele ning on käsitlenud ebavõrdsuse, tervisekäitumise, elukvaliteedi ning vaimse tervise temaatikat. Rainer on tegelenud ka küsitlusuuringute metoodika ning andmekvaliteedi teemadega ning on Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu juht.
on sotsiaalantropoloog, kelle uurimisvaldkonnaks on Eesti keskkonnaliikumine. 2022. aasta alguses kaitses ta Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnas magistritöö Eesti kliimaliikumisest, kus ta keskendub aktivistide pingutustele tõlkida Eesti kontekstis mõistetavaks kliimateaduse sõnumeid ja kliimamuutuste tagajärgi. Hetkel töötab Mirjam rändevaldkonnas.
on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi doktorant ja nooremteadur. Oma doktoritöös uurib ta Facebooki vahendusel suhtlevaid nõidu, tervendajaid ja teisi vaimseid spetsialiste ning nende poole pöörduvaid inimesi. Beriti viimased uurimishuvid on seotud alternatiivsete terviseuskumuste ja -praktikatega ning nende sotsiaalmeediale omaste väljendusvormidega.
on Tallinna Ülikooli demograafia doktorant ja ühiskonnateaduste instituudi nooremteadur. Enne teadustegevusega alustamist oli ta tegev riigiametnikuna, sealhulgas lektorina Sisekaitseakadeemias. Tema senine teadustegevus Tallinna Ülikoolis on olnud seotud inimese elukaare vaates vanemaealiste (üle 50 a) sotsiaal-majandusliku olukorra ja heaolu vaheliste seoste uurimisega.
on omandanud teadusmagistri kraadi psühholoogias ja doktorikraadi sotsioloogias. Ta on töötanud sotsioloogia lektori ja teadurina Tartu Ülikoolis ning projektijuhina Eesti Sotsiaalteaduslikus Andmearhiivis ja Eesti Noorsoo Instituudis. Alates 2019. aastast Tartu Ülikooli Narva Kolledži noorte uuringute dotsent ja kaasprofessor. Tema peamised uurimisteemad on hoiakute ja väärtuste kujunemine ning sotsiaalsed representatsioonid.
on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse demograafia sihtrahastusega professor. Tema uurimisteemad keskenduvad rahvastiku vananemisele, tervisele, perekonna moodustumisele ning immigrantrahvastiku käitumismudelitele. Luule on SHARE (Survey on Health, Ageing and Retirement in Europe) maaletooja Eestis alates rahvusvahelise uuringu neljandast lainest 2010. aastal ning selle teaduskoordinaator kuni tänaseni.
on Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži järeldoktor-teadur ning tegev ka maastikuarhitekti ja linnaplaneerijana. Tema uurimisteemad on easõbralike kogukondade planeerimine, vananevad linnad, tervislikud linnad, ligipääsetavus, gentrifikatsioon ja kohaloome. Oma doktorikraadi on ta kaitsnud linna- ja regionaalplaneerimise erialal Michigan State University’s USAs, keskendudes kaasaegsete kontseptsioonide uurimisele linnaplaneerimises.
kaitses doktoritöö psühholoogias teadveloleku (ingl mindfulness) teemal Tallinna Ülikoolis 2014. aastal. Ta töötab Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsendina. Uurimissuundadeks on teadvelolek, digisõltuvus ja digiärksus ning pedagoogiline nõustamine.
on Tartu Ülikooli meediauuringute professor ning meedia ja kommunikatsiooni doktoriõppe erialajuht. Tema peamised uurimishuvid on seotud digitehnoloogiate kasutuse, andmestunud ühiskonna ja privaatsuse teemadega. Andra on Euroopa kommunikatsiooniuuringute ja -hariduse assotsiatsiooni (ECREA) peasekretär ning alates 2021. aastast Academia Europaea filmi-, meedia- ja visuaaliuuringute sektsiooni liige.
on lõpetanud Tallinna Ülikoolis kasvatusteaduste ning sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe. Ta on täiendanud end Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuste õpetaja erialal. Teaduslik huvi on seotud lapse osaluse, kaasava hariduse ning digivanemluse ja kokkulepete sõlmimisega perekonnas. Igapäevaselt töötab projektijuhina Lastekaitse Liidus, koordineerides lapse õigusi puudutavaid projekte.
on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö dotsent. Tema teadustöö keskendub lapse kuvandi muutumisele asendushoolduses ja süsteemsetele arengutele asendushoolduse korralduses. Ta huvitub uurimisteemadest, mis on seotud perest eraldatud laste õiguste ja heaolu tagamise ning võimalustega toetada nende ühiskondlikku seotust ja staatust.
on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis tervisekäitumise ja heaolu doktorant. Tema teadustöö keskendub tehnoloogia ja tervisekäitumise omavahelistele seostele, täpsemalt uurib ta oma doktoritöös sotsiaalmeediasõltuvuse diskursusi Eestis. Rasmus on töötanud suhtekorraldaja, kommunikatsioonijuhi ja -nõunikuna, praegu töötab ta TV3 „Seitsmeste uudiste“ päevatoimetajana.
on sotsiaalpoliitika nooremlektor Tartu Ülikoolis. Tema peamisteks uurimisteemadeks on laste ja perede heaolu, sooline vägivald ja laste väärkohtlemine. Ta on panustanud rahvusvaheliste laste subjektiivse heaolu uuringute (ISCWeB, Children’s Worlds) läbiviimisse ning on osaline noorte internetikasutust (EU Kids Online) ja digipädevusi kaardistavates (ySKILLS) uurimisprojektides.
on laste ja noorte valdkonna teadur Tervise Arengu Instituudis. Ta on omandanud doktorikraadi sotsiaaltöös ja tema teadus- ja arendustegevus on seotud Eesti ennetussüsteemi arendamisega. Lisaks igapäevatööle õpetab ja juhendab ta Tallinna ja Tartu Ülikoolis tudengeid, on Euroopa ennetusuuringute ühingu liige ja ajakirja Journal of Prevention retsensent.
on Tervise Arengu Instituudi teadur, kelle peamiste uurimissuundade hulka kuuluvad emotsioonide reguleerimine, tervisekäitumine ning nende seosed vaimse tervise probleemidega. Oma doktoriõpingute raames uuris Hedvig emotsionaalse söömise alusmehhanisme ja olemust, seega on tema huviala kitsamalt ka söömispsühholoogia ehk häirunud söömiskäitumine ja söömishäired.
on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur, haridusgerontoloog, SHARE Eesti projektijuht. Ta on välja töötanud põlvkondadevahelise koostöö töövahendeid, sealhulgas digioskuste juhendamise metoodika mitteprofessionaalidele ja telefoniseltsi materjalid. Tiina on „Gerontoloogia õpiku“, „Vabatahtliku seltsilise käsiraamatu“ ning „Third International Handbook of Lifelong Learning“ kaasautor. Tervisedenduse Ühing andis Tiinale „Aasta 2021 tervisesõbra“ tiitli.
on Groningeni ülikooli ruumilise planeerimise osakonna nooremprofessor. Tema peamised uurimisteemad on kaasav planeerimine ja –valitsemine ja kodanikualgatuste ja -aktivismi roll säilenõtkete kohtade loomisel. Lisaks uurib ta maakohtade jätkusuutlikku arengut keskendudes eelkõige noorte ruumiloome praktikatele, heaolule ja kodanikuosalusele.
on Tervise Arengu Instituudi külalisteadur ja Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (2020–2022) projektijuht. Varem on töötanud personaalmeditsiini, tervisetehnoloogiate ning vaimse tervise valdkonnas nii riigi- kui ka erasektoris. Teadustöös on Jaan uurinud inimese otsustusprotsesside neuropsühholoogiat, keskendudes riskeeriva käitumise ning keerukamate otsuste ajumehhanismidele.
on Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia kaasprofessor. Ta uurib ja õpetab inimese käitumist reguleerivaid mehhanisme nagu emotsioonid, motivatsioon ja enesekontroll. Andero rakendab oma teadmisi ka mõjutamispsühholoogilisi sekkumisi disainides. Ta on kaitsnud psühholoogia doktorikraadi Tartu Ülikoolis ning töötanud järeldoktorina Stanfordi Ülikooli emotsioonide regulatsiooni laboris.
on Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor ja õppekavade kuraator. Tal on doktorikraad ökoloogias, ent tema tänased uurimissuunad hõlmavad peamiselt inimese ja keskkonna vahelisi suhteid – seda nii linnaökoloogia, keskkonnateadlikkuse kui ka laiemas kontekstis. Tema jaoks on aktuaalsed säilenõtkuse ja jätkusuutlikkuse, sealhulgas eriti muldade säästva majandamisega seotud teemad.
on alates 2018. aastast Tartu Ülikooli õppeprorektor. Varem on ta töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumis analüüsiosakonna juhataja ja rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC juhina, olnud Tartu Ülikooli avatud ülikooli direktor ning (vanem)teadur eri asutustes. Ta on uurinud rahvuslikku identiteeti ja rahvussuhteid, oskusi ja haridust ning õpetanud kultuuriti võrdleva psühholoogia aineid.
töötab Tervise Arengu Instituudis uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonnas juhataja ja vanemteadurina. Peamiseks uurimisteemaks on uimastite tarvitamine, sealhulgas koolinoorte hulgas, aga ka eri riskirühmades, näiteks narkootikume süstivate inimeste hulgas. Nakkushaiguste epidemioloogias on siiani olnud põhirõhk riskikäitumisega seotud nakkushaigustel, nt HIV ja C-hepatiit. Uue koroonaviiruse levikuga on lisandunud ka see uurimisvaldkond.
on emeriitprofessor, töötanud aastaid kliinilise psühhiaatrina, teadlase ja õppejõuna (professuurid Karolinska Instituudis, Tallinna ja Tartu Ülikoolis) vaimse tervise, suitsidoloogia, sotsiaalpsühhiaatria, tervisekäitumise ja heaolu valdkonnas. Ta on üle 3500 rahvusvaheliselt tsiteeritud teadustöö autor, rahvusvahelise suitsiidiuuringute akadeemia liige ning Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi (ERSI) asutaja ja juht.